Australia Day

....on Austraalia riigipüha 26 jaanuar ehk 227 aastat tagasi maabus Austraalias esimene Briti laevastik. Austraallased tähistavad seda lihtsalt pere ja sõpradega aega veetes nt rannas, kus nad siis grillivad, joovad õlut jne. Kõik asjad on Austraalia lipu värvidega (mütsid, kotid, rätid - kõik, mis võimalik).

Minu jaoks kujunes see päev välja nii, et hommikul 9 paiku läksime Kaisa ja tema mehega (nimi on Dj) Mullaloo randa. See oli rahvast nii täis, et oli raske parkimis kohta autole leida. Ujusime natuke ja siis läksime jõime kohvi.

Pärast randa tulime koju, Kaisa tegi meile omletti.

Paari tunni pärast tuli ka Oliver Kaisa juurde. Nii uskumatu on see elu ikka. 

Mäletan enne tulekut sain Oliveriga Eestis kokku ja siis Oliver ütles ka, et tahaks ikka Austraaliasse tulla, aga et kooli pärast veel ei tahaks tulla. Aga näed sa siis juba ta ongi siin. Päev enne kui Eestist ära tulin, siis Oliver veel ütles, et Austraalias siis näeme, ega ma eriti ei uskunud küll, et see juhtub. Aga nii see ometi läks ja millegi pärast ma satun alati Oliveriga nii imelikes kohtades kokku.

Läksime siis kõik koos poodi, kus DJ ostis grillimiseks liha ja suundusime tema sõprade juurde. Seal oli lihtsalt grillipidu aias, istusime seal mõne tunni ja siis läksin Oliveriga linna ilutulestikku vaatama.
  

Enne veel käisime läbi Oliveri kodust. Ta elab teiste eestlastega uues kahekordseks majas. See on ikka väga ilus. Läksime siis kahe autoga linna. Ilutulestik algas juba kell 8 ja kestis kokku pool h. Pool tundi järjest lasti rakette taevasse, väga võimas. See oli Perthi jõe ääres, kus õhtul linnatuledes on üldse väga ilus vaade.

Hakkasime tagasi auto juurde jalutama, siis jäin mina ja üks teine Eesti tüdruk kambast maha ja suutsime Oliveri ja ülejäänud ära kaotada. Kümne minuti kõndimise asemel uitasime 45 minutit kuskil ringi, aga no lõpuks ikka leidsime üles. 

Kõik läksid veel edasi pidutsema, aga mul tuli Kaisa ekstra järgi seega mina sinna ei läinud. 

Ühesõnaga väga lahe päev jällegi :)

Ps, kui ma kunagi endale koera peaks votma, siis see on mu unistuste koer.

Margaret River - Perth

Pühapäeva hommikul hakkasime Margaret Riverisse sõitma.

Tee peale jäi koht nimega Denmark, seal käisime vaatamas kuulsaid Elephant rockse ja Green poolse.
Elephant rocksid olid suured kivimürakad, mis kujult meenutasid elevante.

Margaret Riveris on väga palju veinifarme. Selline tunne, et neid oli seal sama palju, kui Eestis rapsipõlde. Kohale jõudes broneerisime hotelli. Põhimõtteliselt olid kõik hotellid juba täis, kuid ühe koha siiski leidsime. Hotell oli Admiral Steirling ja öö kahele maksis 160$. See koht oli ideaalne, kuna saime eraldi toad, lausa eraldi sissekäiguga, lihtsalt ühine vannituba. Toad olid teisel korrusel ja mõnus suur rõdu oli.

Panime asjad tuppa ja läksime kohalikku pubisse, kus oli ka esineja. Mina jõin ühe siidri ja Raino maitses erinevaid õllesid. Pärast seda sõitsime Surfer Baysse päikeseloojangut vaatama. Uskumatu aga sinna oli kogunenud väga palju inimesi seda vaatama. Paljud jõid veini ja tegid päikeseloojangust  pilte.

Järgmisel hommikul läks Raino vana trennihai juba 6:30 crossfiti. Eriti tubli, mis ma ikka öelda oskan. Pärast seda sõitsime hommikust sööma ookeani ääres asuvasse restorani. Reaalselt vaade oli väga ilus ja ma tellisin burgeri, mis oli parim, mida saanud olen.

Pärast seda üritasime ikka natuke turiste ka mängida. Läksime vaatama Lake Cave. See oli maa-alune koobas, mis läks 600m sügavusele. Koopasse sissepääs maksis 22$, aga see oli seda väärt. Koobas oli väga ilus ja giid rääkis ka väga põnevalt.

Sealt edasi sõitsime Busseltoni. See on koht, kus ma peaks umbes 2 nädala pärast tööle minema. Seal asub üks Austraalia pikematest jettidest, see on 1,8 km pikkune. Seal kõndimine maksis ka 3 $.

Mulle Busselton väga meeldis ja mul heameel, et saan sinna uuesti minna. Läheme Sikiga tööle viinamarjafarmi.

Busseltoni jeti nähtud oli aeg Perthi sõita. Sealt sõit kestis 2 h.
Perthi jõudes võtsime Kaisa linnast peale ja siis sõitsime Kaisa juurde, mis asub kesklinnast poole h kaugusel. Kaisa ikka mul päästjaingel. Sain kohe omal eraldi toa suure voodiga. Olen ju 4 kuud mingis kitsas voodis maganud. Nii tore oli jälle Kaisat näha.

Õhtul tegi Kaisa meile kanapastat ja mina jõin jälle veini. Istusime maja taga väljas ja lobisesime terve õhtu.

Bye Esperance

Nii uskumatu, kui see ka poleks, siis ma ei olegi enam Esperances. Istun hetkel Albanys hotellis nimega Sleepwell Motel, joon veini ja kirjutan blogi, et ikka oleks mida meenutada.

Nüüdseks olen olnud Austraalias juba 4 kuud. Terve selle aja veetsin Esperances.
Täna siis lõpuks sain suuremasse linna. Albany on nii armas, siin on palju poode ja asub samuti ookeani ääres. Külastasime Wind Parki, kus olid tuulegeneraatorid. Vaade seal oli võimas.

Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et kui kahju oli Esperancest lahkuda. Ma leidsin selle ajaga nii head sõbrad. Jube oli lahkuda, kuna ma ei tea, kus või kuna ma neid uuesti näen. Me Pieri tüdrukutega moodustasime nii hea tüdrukute pundi. Tahan kohe kõikide nende nimed välja tuua..Becky, Hanna, Jess, Emma ja Louise.
Eelviimasel tööpäeval, kui oli Pieris järjekordne karaokeõhtu, siis Hannal ja Emmal oli vaba õhtu. Nad siis laulsid mulle karaoket. Lauluks oli James Blunt You' re beautiful. Nad muutsid sõnu ja laulsid, et Käti don't go ja Käti please don't leave us. Läksin siis ka koos nendega lavale. Aga see läks nii südamesse mulle, sest see oli nii armas ja hakkasin kohe lahinal nutma. Kõik tulid kallistama. Pole sõnu, kui armas see oli.

Järgmisel päeval läksime kõik koos Tearoomsi sööma, see oli nagu mu lahkumise lõunasöök. Siis andsid nad mulle seal veel kingituse. Nad kinkisid mulle spetsiaalse reisimise märkmiku. Tegelikult ma ise juba peaaegu hakkasin ostma seda, aga siis ikkagi ei ostnud ja mul juba oli see meelest läinud. Kõik täitsid seda ja kirjutasid midagi minu kohta. Lisaks kinkisid nad mulle ilusa rahakoti.

Reedel olin viimast päeva tööl. Lõpetasin kell 10 õhtul ja siis veel jõime veini ja tähistasime.

Täna hommikul pakkisin asjad kokku. Mu ühele seljakotile on nüüdseks lisandunud suur hall reisikohver. Ma ei tahtnud ju jälle kõiki asju maha jätta, mis ma ostnud olin.

Suund on Esperancest Albanysse, edasi Margaret River ja Perth. Albanys üks öö ja Margaret Riveris teine öö. Plaan on esmaspäevaks Perthi jõuda. Reisin koos Rainoga, kes on väga hea reisikaaslane, paremat ei oska tahtagi.

Tunnen ennast tegelikult väga õnnelikult, aga teistpidi kuidagi üksildaselt. Kõik mu kallid tüdrukud jäid maha. Aga juba on plaanis nendega kohtuda Londonis, Liverpoolis või üldse Amsterdamis.

Happy New year

New year new me.

Eestis olles ei kujutaks ma ettegi, et peaks aastavahetuse tööl veetma. 

Aastavahetus kujunes minu jaoks 14 tunniseks tööpäevaks. Alustasin päeval kell 12 ja lõpetasin öösel kell 3. Kokku oli pausi 1,5 h. 

Mis meil siis toimus. 

Pubis esines bänd ja ööklubi oli ka avatud, kuhu sissepääs maksis 15 dollarit.

Mina olin terve aeg pubis. Rahvast oli väga palju, aga nagu väga hullult rabama ei pidanudki. Kuna alkoholi nii palju osta ei tahetutudki. Sai rahulikult olla. 

Ilutulestik oli siin ka juba kell 9 õhtul, et väiksed lapsed saaksid ikka varakult magama minna.

Õnneks meil on pubil suured aknad ja ilutulestikku sai sealt ilusti näha. 

Kui töö lõpetasin, siis läksime tüdrukutega Becky tuppa ja korkisime ka šampuse lahti. 

Mis veel kõige toredam. Esimese jaanuari hommikul sain kohvikus kokku oma kursaõe Liisiga, ma polnud teda peale kooli lõpetamist näinudki ehk siis peaaegu 2 aastat. Ta on juba aasta aega Austraalias olnud ja üldse palju reisinud. See on lihtsalt nii imelik, kui väike see maailm on. Ma poleks ju elusees ette osanud arvata, et me saame uuesti kokku hoopis teises maailma otsas. Aga selline see elu ongi...nii ettearvamatu. Saime lobiseda ja üldse nii tore oli näha teda.

Selline uus aasta siis seekord :) Ma isegi ei mõelnud endale ühtegi uue aasta lubadust. Ma lihtsalt püüan teha seda, milles hea olen ja küll siis elu ongi hea. 

Jube imelik on mõelda, et peaaegu 4 kuud juba Esperances olnud olen. Paari nädala pärast lähengi juba Perthi, kus on ka Oliver ja Kaisa. Tunne ongi selline kahevahel, et tahaks siin olla ja samas tahaks juba edasi minna. Sest tõesti kõik tüdrukud on siin väga ägedad ja töö on ka lahe. Lihtsalt see töö pole selline, mida lõputult teha.