SAN FRANSISCO

Pärast Las Vegast tulime tagasi Napa Valleysse, kus paar päeva jälle puhkasin ja olin niisama, kuna Silval olid tööpäevad. Reede õhtul käisime  õppisime natuke Salsat ja Bachatat tantsima. Väga lahe oli.

Järgmisel päeval sõitsime viiekesi San Fransiscosse, kus käisime vaatamas maailmakuulsat Golden Bridge. Sealt avanes vapustav vaade, kuna see oli ümbritsetud pilvedest ja me ise olime kõrgel mäe otsas. Kuldvärava sild on üle San Fransisco lahte Vaikse ookeaniga ühendava Golden Gate väina Põhja-Ameerikas. 21.sajandi alguses oli populaarsuselt maailma enesetapusildade seas teisel kohal.
Selle kogu pikkus on 2737m.

Sealt edasi sõitsime kesklinna, mis oli ikka väga mägine. Ja meil oli manuaalkäigukastiga auto, siis sealt nendest mägedest üles rallida oli ikka hea katsumus. Õnneks on Tarvo väga hea autojuht.
Parkisime auto kesklinna parkmisplatsile, kus 24h maksis 30 US dollarit. Siis läksime lähedal asuvasse hotelli ja küsisime toa viiele. Tegelikult oli tuba mõeldud neljale inimesele, aga me lükkasime kaks suurt voodit kokku ja nii me siis magasime seal viiekesi. Seal oli öö maksumus ühele ka 30 dollarit.

Tuba olemas läksime otsisime söögikohta ja pärast seda läksid ülejäänud linna peale ringi kondama, va mina ja Silva. Me jäime hotelli, kuna see palavus ikka täitsa väsitab.

Mingi elusuur burrito.

Muidu San Fransisco on üks suur linn nagu ikka, ainult väga mägine ja kodutuid oli ka omajagu.
Õhtul käisime vaatasime ka selle linna ööelu üle. Kõige pealt oli vaja kogu ülejäänud seltskond üles otsida ja siis tahtsime minna kuskile klubisse. Me reaalselt kõndisime too öö umbes 5 km, et peole minna. Me ei tea mis poistel sisse läks, et nad muudkui kõndisid ja keegi taksot võtta ei tahtnud.
Me olime koos Silva, Tarvo, Zara (itaalia tüdruk), Jack (inglismaalt), Lauri (soomest) ja Adam (ameeriklane).

Tagasi Napasse jõudes käisime veel külas Silva itaalia tuttavate juures, keda ta teab Uus-Meremaa veinika ajast. See koht oli seal vapustav, esiteks väga ilus maja ja rõdult avanes imeline vaade viinamarja istandusele ja mägedele. Seal pakuti ka palju süüa ja juua, nagu itaallastel kombeks on.

Esmaspäeval käisime veel ElevenEleven veinikas veine maitsmas. See oli ka nii uhke koht ja kui sisse astusime, siis võeti meid jälle väga soojalt vastu. Saime proovida erinevaid kalleid ja kvaliteetseid veine. Selle kahe nädala jooksul, mis ma siin olen olnud ma olen veinidest ja veinitööstusest juba nii palju teada saanud. Napa Valley on nö California veinipealinn võiks öelda. Igal pool on veiniistandused ja isegi tänava peal kasvavad viinamarjad.

Üleüldse on igal pool meid nii hästi vastu võetud. Kui külla lähed, siis kõik pakuvad süüa ja veini. Ise ei pea kunagi midagi kaasa võtma erinevalt Austraaliast, kus külla minnes peab enda alkoholi ja vahest isegi söögi kaasa võtma.

Neljapäeval sõidame Silvaga juba Los Angelesse.