Põleng Esperances

Tavaliselt, kui ma telekast uudiseid vaatan, siis kõik asjad, mis juhtuvad tunduvad alati nii kaugel.

Kuid enam see kahjuks nii ei ole.

Esperances on suur põõsaste põleng, mis sai alguse välgust.

Mitmed tuhanded hektarid põõsad on maha põlenud. Selle juures mitmed farmid ja inimeste kodud. Üle 300 inimese on kodudest evakueeritud. Ja mis kõige hullem 4 inimest on surnud. Üks neist oli farmer ise ja 3 bäkkerit (sakslane, norrakas ja inglane). Seee on lihtsalt kohutav. Ma ei kujuta ette, mida nende noorte inimeste pered võivad tunda. 

Esperance civic centris pakutakse abivajajatele süüa ja jagatakse infot kõige kohta mis toimub.

Uskumatu, et sinna läksid sööma isegi need inimesed, kes tegelikult abi ei vajanud. 

Käisime ka eile seal, et kas saame ehk vabatahtlikena abi pakkuda. Meile öeldi, et tuleksime järgmise päeva hommikul uuesti. Mu sõbrad läksidki. Aga nende abi enam ei vajatudki. Nad pidid uudiste jaoks lihtsalt tagaplaanil näitlema nagu nad teevad midagi. Tundub, et kõik mis telekast näidatakse on üks näitlemine. 

Õnneks on põleng linnast eemal, kuid tossu on siiani näha. 

Pink Lake ja Frenchmans peak

Pink lake

Nädal aega tagasi käisin kaemas ka seda järve, mis peaks roosat värvi olema.

Sellega on nii, et tegelikult ta ikka roosa ei ole. Kui kaugemalt sõita, siis ta nagu isegi kumab roosat värvi. Aga mida lähemale jõuad, siis ta enam roosa ei ole üldse. Tegelikult on see hallikas või selline hele.

Frenchmans peak

Lõpuks sain ka väiksel matkal käidud. Käisime Princega Frenchmans peakil. See on suur mägi, kuhu üles saab ronida ja sealt avaneb võrratu vaade. Kahjuks seal ühtegi treppi pole, mööda kive peab üles turnima. Aga see oli väga lahe. Nägin paari sisalikku ka seal. 

Mis veel...

Käisin ühel päeval jooksmas mööda ookeanit ja siis nägin tee ääres ka oma esimese väikse ussi ka ära ja  hiljem isegi väikest jänkut. Nüüd saan ka öelda, et nägin ussi.

Töö

Kirjutan vahepeal tööst ka. Mitmeid üritusi on toimunud.

31. oktoobril oli Halloween. Selle puhul panid kõik    

töötajad kostüümid selga ja ööklubi isegi kaunistati vastavalt. Samaaegselt toimus rugby finaal. See tähendab seda, et laupäeval oli pubi ja ööklubi rahvast täis. Mis oli väga hea. Töötasin 13 tundi. 

Pärast seda paar päeva hiljem ehk 3. november toimus Melbourne Cup.  See on päev, mil toimub maailma kuulsam hobuste võidujooks. See on Victorias riigipüha. Sellel päeval peaaegu kõik inimesed on kodus vaatavad hobuste võidujooksu telekast ja panustavad. Selle jaoks pidi kõik töötajad midagi ilusat ja värvilist selga panema. Pier hotel oli sellel päeval ka väga rahvast täis. Kõik inimesed olid väga üleslöödud. Valiti välja ka kõige kaunimalt riietatud mees ja naine. Väga oluline on ennast kaunilt riide panna.

Tööl on minu ülesanneteks kliendile jooke müüa. Pubi on suur ja vaadiõlle valik on lai. Peale selle puhastan laudasid ja korjan tühjad klaasid kokku. Iga päev umbes lõunapaiku tulevad pubisse püsikliendid. Nemad siis istuvad ikka mitu tundi, raha on leti peal. Ja kõik teenindajad juba teavad peast, mida keegi joob. Kui näen, et püsikundel hakkab klaasist õlu otsa saama, siis lähen täidan kohe järgmise ja võtan raha, mis ta on leti peale jätnud. Kui klient enam juua ei taha, siis paneb ta klaasi teistpidi leti peale. Nad on kõik umbes 50-70 aastased ja nad reaalselt käivad iga päev ja joovad sama õlut. Samaaegselt nad siis panustavad hobuste või koerte võiduajamisele.

Praeguseks olen olnud Pier Hotelis tööl juba 2 kuud ja iga nädal töötanud umbes 30 h. Iga nädal vaatan töö graafikut ja loodan, et ehk see nädal läheb paremini, aga no ei. Reaalne oleks ikka 40 tundi nädalas tööl käia. Tükk aega võtsin ennast kokku, et mänedžeriga rääkima minna. Ega ma seda teha ei julgenud. Aga no lõpuks läksin ja küsisin, kas oleks võimalik rohkem vahetusi saada. Ta oli väga kohkunud ja ütles, et jaja. Eks ma siis nüüd jälle ootan, kas tuleb neid tunde rohkem või mitte.
Tahaks ikka rohkem tööl käia ja raha kõrvale panna, kuna sõbrad ju järjest lähevad ära, mis ma siin ikka üksi passin. Järgmisel nädalal lahkub ka Prince. Läheb tagasi Sydney'sse.