31. oktoobril oli Halloween. Selle puhul panid kõik
töötajad kostüümid selga ja ööklubi isegi kaunistati vastavalt. Samaaegselt toimus rugby finaal. See tähendab seda, et laupäeval oli pubi ja ööklubi rahvast täis. Mis oli väga hea. Töötasin 13 tundi.
Pärast seda paar päeva hiljem ehk 3. november toimus Melbourne Cup. See on päev, mil toimub maailma kuulsam hobuste võidujooks. See on Victorias riigipüha. Sellel päeval peaaegu kõik inimesed on kodus vaatavad hobuste võidujooksu telekast ja panustavad. Selle jaoks pidi kõik töötajad midagi ilusat ja värvilist selga panema. Pier hotel oli sellel päeval ka väga rahvast täis. Kõik inimesed olid väga üleslöödud. Valiti välja ka kõige kaunimalt riietatud mees ja naine. Väga oluline on ennast kaunilt riide panna.
Tööl on minu ülesanneteks kliendile jooke müüa. Pubi on suur ja vaadiõlle valik on lai. Peale selle puhastan laudasid ja korjan tühjad klaasid kokku. Iga päev umbes lõunapaiku tulevad pubisse püsikliendid. Nemad siis istuvad ikka mitu tundi, raha on leti peal. Ja kõik teenindajad juba teavad peast, mida keegi joob. Kui näen, et püsikundel hakkab klaasist õlu otsa saama, siis lähen täidan kohe järgmise ja võtan raha, mis ta on leti peale jätnud. Kui klient enam juua ei taha, siis paneb ta klaasi teistpidi leti peale. Nad on kõik umbes 50-70 aastased ja nad reaalselt käivad iga päev ja joovad sama õlut. Samaaegselt nad siis panustavad hobuste või koerte võiduajamisele.
Praeguseks olen olnud Pier Hotelis tööl juba 2 kuud ja iga nädal töötanud umbes 30 h. Iga nädal vaatan töö graafikut ja loodan, et ehk see nädal läheb paremini, aga no ei. Reaalne oleks ikka 40 tundi nädalas tööl käia. Tükk aega võtsin ennast kokku, et mänedžeriga rääkima minna. Ega ma seda teha ei julgenud. Aga no lõpuks läksin ja küsisin, kas oleks võimalik rohkem vahetusi saada. Ta oli väga kohkunud ja ütles, et jaja. Eks ma siis nüüd jälle ootan, kas tuleb neid tunde rohkem või mitte.
Tahaks ikka rohkem tööl käia ja raha kõrvale panna, kuna sõbrad ju järjest lähevad ära, mis ma siin ikka üksi passin. Järgmisel nädalal lahkub ka Prince. Läheb tagasi Sydney'sse.
Tööl on minu ülesanneteks kliendile jooke müüa. Pubi on suur ja vaadiõlle valik on lai. Peale selle puhastan laudasid ja korjan tühjad klaasid kokku. Iga päev umbes lõunapaiku tulevad pubisse püsikliendid. Nemad siis istuvad ikka mitu tundi, raha on leti peal. Ja kõik teenindajad juba teavad peast, mida keegi joob. Kui näen, et püsikundel hakkab klaasist õlu otsa saama, siis lähen täidan kohe järgmise ja võtan raha, mis ta on leti peale jätnud. Kui klient enam juua ei taha, siis paneb ta klaasi teistpidi leti peale. Nad on kõik umbes 50-70 aastased ja nad reaalselt käivad iga päev ja joovad sama õlut. Samaaegselt nad siis panustavad hobuste või koerte võiduajamisele.
Praeguseks olen olnud Pier Hotelis tööl juba 2 kuud ja iga nädal töötanud umbes 30 h. Iga nädal vaatan töö graafikut ja loodan, et ehk see nädal läheb paremini, aga no ei. Reaalne oleks ikka 40 tundi nädalas tööl käia. Tükk aega võtsin ennast kokku, et mänedžeriga rääkima minna. Ega ma seda teha ei julgenud. Aga no lõpuks läksin ja küsisin, kas oleks võimalik rohkem vahetusi saada. Ta oli väga kohkunud ja ütles, et jaja. Eks ma siis nüüd jälle ootan, kas tuleb neid tunde rohkem või mitte.
Tahaks ikka rohkem tööl käia ja raha kõrvale panna, kuna sõbrad ju järjest lähevad ära, mis ma siin ikka üksi passin. Järgmisel nädalal lahkub ka Prince. Läheb tagasi Sydney'sse.
No comments:
Post a Comment