Mida teinud...

Praeguseks olen siin olnud 2 nädalat ja mõtlen ikka, kui õige valiku ma tegin.
Mu elu näeb välja siin selline, et viiel päeval nädalas käin tööl, peaaegu iga päev trennis, päikeselise ilmaga kindlasti rannas. Iga päev siiski ei ole päikest ja siis on tavaliselt ka väga tuuline ja külm.

Tööl käia on ka kuidagi eriti lihtne. Magada saab iga päev nii kaua kui tahad, sest vahetus algab nt kell 15.00 või hoopis 18.00. Ühel õhtul algas alles 21.00, aga siis ma olin tööl ka ööklubis. Mulle see baaritöö isegi meeldib. Esiteks ei müüda siin kangeid shotte ja kahte alkoholi üldse kokku ei tohi panna. Pärast kella 24.00 ei tohi isegi müüa viina koos energiajoogiga. Ja kui baaridaam vaatab, et inimene on palju juba joonud, siis ta ei pea talle enam alkoholi müüma. Kui inimene juba on väga purjus siis lendab ta baarist suht kiirelt välja, nii et baaritöötajad ei pea nendega üldse tegelema.

Esimest korda sain oma sünnipäeval ka rannas olla :)
Sünnipäev algas nii, et Kaisa viis mind hommikust sööma, meiega ühines kaks meie töökaaslast. Sõime kookidest kõhud punni ja sõitsime vaatama Twilight beachi. Lisan pildid sellest. Peale selle kinkis Kaisa mulle väga ilusa käeketi roosast kvartsist. Kell 3 pidin siiski juba tööl olema, aga polnud hullu ilm läks külmaks ja poleks saanudki enam rannas olla. Töö juures mu sünnipäevast väga välja ei tehtud. Mõni hõikas üle õla Happy Birthday. Manager, kes mind tööle palkas isegi ei soovinud õnne. Aga Kaisa ütles, et nii need asjad siin käivadki.

Täna sõitsime viiekesi randa, mis on meie kodust 50 km kaugusel. Ranna nimi on Lucky Bay ja seal võib ka kängurusid näha. Kuigi mitte alati. Õnneks mul oli õnne neid näha, nägin kohe känguru ema, kellel oli ta kõhutaskus ta väike pojake.

Võrreldes Hawaii randadega võin kinnitada, et Esperances tõesti on maailma ilusad rannad. Vesi on helensinine ja liiv on ebareaalselt valge.

Esperance

....väike linn, kus asuvad Austraalia kõige valgema liivaga ja üldse ilusamad rannad.
Teisel kohal Austraalia parima linnana.
Siin asub Lucky Bay rand, mis on kõige valgema liivaga rand. Peale selle on siin ka Pink Lake, mis vahest kumab punakat värvi, millest tuleneb ka nimetus.

Esperances elab umbes 10 000 inimest ja siin on 5 kooli. Ostlemiseks on üks ostukeskus, kus on mõned riietepoed, kodukaubad. Söögikohtasid on päris palju. Mitu erinevat pangakontorit. Trenni saab teha 24fitnessis.
Kõik vajalik on siin ühesõnaga olemas ja on väga lähedal.

Harjumatu oli minu jaoks muidugi parempoolne liiklus ja ka see, et jalakäija peab autole teed andma, kui tahad üle tee minna. Restorandides on iga päev keset päeva mõned tunnid, kui süüa üldse ei saa (umbes 14.30-17.30 vahemikus). Pühapäeviti on üldse kõik poed kinni. Pühapäeval töötades on kõrgem tasu, nt kui töötad pubis.

Minu meelest on see väga armas ja ilus linn. Kõik on puhas ja korras. Ma isegi ei ole siin ühtegi aborigeeni näinud ja usse pole siin ka (siiamaani pole ühtegi kohanud).
Minu kodust üle tee minnes on ookean ja ilus promenaad. Imeline.

Esimene tööpäev-The Pier Hotel

Alustan sellest, et hommikul käisin pangas, et teha omale pangakaart. Telleriga vestlus kestis kokku peaaegu tund aega. Ta uuris kõike, nt seda mille jaoks ma raha hakkan koguma. See oli päris tüütu, milleks vaja nii palju mu kohta teada.

Pärast seda võtsime Kaisaga ühed wrapid söögikohast kaasa ja suundusime randa. No mul lihtsalt pole sõnu selle ranna kirjeldamiseks. Esperances pidid olema Austraalia ilusaimad rannad. Just amazing. Kuid see oli alles esimene ja neid on siin mitu. 

Enne tööle minekut käisime ka trennis, vormistasin ennast klubiliikmeks. Kuna siin algab suvi, siis suveks vormi !!!! 

Töö algas õhtul kell 6. Mul veab, et Kaisa mind õpetab. Sest reaalselt vaadiõllesid on 14 erinevat sorti lisaks sada muud alkoholi, mida ma pole kunagi näinudki. Aga eks ma need saan ajaga selgeks. Kogu raskus töö juures oli see, et no mitte ei saa aru mida see klient osta soovib. Neil on ju iga alkoholi kohta oma lühend, ja ma isegi ei kujuta ette kas ta küsib õlut või nt rummi vms. Teised tüdrukud lohutavadki, et võta 2-3 nädalat ja küll sa nendest aru hakkad saama. 

Ma ütleks, et võrreldes Eestiga siis pubis on kergem töötada, kuna see kes on baaris ja teeb jooke siis seda teebki ta ei pea üldiselt laudu koristama jne. Sööke kannavad ette ettekandjad ja koristavad ka lauad. Nemad ei pea isegi tellimusi lauast võtma. 

Täna kestis mu vahetus 6h ja pool h oli pausi. See läks väga kiirelt. Laupäeviti ja reedeti on avatud ka ööklubi. Homme olen ma tööl ööklubis. Super excited!!! The Pier Hoteli ööklubi on linnas ainus. 

Kokkuvõttes tahaks öelda seda, et kui ma Eestis olles ikka ei olnud nii vaimustuses Austraaliasse tulekust (eks ma ikka kartsin, et jälle nii kaugele ja sõpradest eemal). Praegusel hetkel olen ma lihtsalt nii õnnelik, et selle kasuks otsustasin ja, et oli asju, mis panid mind selle otsuse tegema.

Jõudsingi kohale Esperance'i

Lõpuks olengi kohal !!!

Lennujaama tuli vastu mulle mu uus töökaaslane Prince, kes on pärit Indiast. Ta oli kohe väga sõbralik. Ta sõidutas mind mu uude elukohta.
Saabudes sain kohe oma toa võtme ja mänedžer tutvustas mulle tervet hotelli. See on päris suur koht. Siin on pubi, ööklubi, tankla ja hotell koos. Tegelikult oli päris suur šokk, et pubi on nii suur. Ei teagi mis kohaga Eestis seda võrrelda. Sööke võiks võrrelda Babybackiga.
Ma sain kohe menüüst omale tasuta söögi valida. Sõin õhtusöögiks Caesari salati, mis oli väga maitsev. Palk sisaldabki majutust ja ühte tasuta söögikorda, mida saad ise menüüst valida. Ma ikka nii rahul.
Töötab siin umbes 30 inimest. Mänedžer oli minuga väga sõbralik. Muideks eestlased on siin väga eelistatud ja oodatud. Esimesene tööpäev on  homme ehk reede õhtul. Tänane päev jäeti vabaks, et saaksin sisse elada. Esimene mulje on tõesti hea ja loodan kõik sujub.

Vaba päeva veetsin koos Kaisaga, ta on üks väga tore Eesti tüdruk tänu kellele ma üldse siia tööle sain. Algul kutsus ta siia Silvat ja Tarvot, kuid Silva otsustas seda mulle pakkuda.
Hommikul läksime tegime mulle kohe telefoni numbri ja lisaks interneti. Muidugi halb asi ongi see, et mul ei ole WiFi kasutamise võimalust ja internetis saan käia ainult telefoniga, millel on piiratud maht. Pärast seda läksime panka mulle pangakaarti tegema, kuid selle tegemiseks määrati uus aeg järgmiseks päevaks. Vahepeal käisime kohvikus söömas. Väljas söömine on päris kallis- alla 10 dollari väga söödud ei saa. Siis tegime mulle töö jaoks vajaliku tax file numberi.
Ja mis kõige ägedam saime isegi trenni minna. Siin on spordiklubi, mis töötab 24h. Niii lahe !!!

Alustan algusest (14-16 sept 2015)

Minu reis Austraaliasse sai alguse 14.sept 2015 Riia lennujaamast koos Silva ja Tarvoga.
Riiast suundusime Istanbuli, sealt edasi Bangkoki. Bangkokist Singapuri.
Istanbul-Bangkoki lend kestis 9h, kuid see möödus kiirelt. Lennuk oli suur ja ruumi oli ka piisavalt. Lisaks olid mõnusad ekraanid, kust sai uusi filme vaadata ja süüa anti ka nii palju.
Bangkokist Singapuri lendasime 2 tunniga. Sain endale tervelt 3 kohta...oli ikka mõnus pikutada.
Praegusel hetkel istumegi Singapuri lennujaamas, et saaks edasi lennata Perthi ja sealt edasi Esperancesesse. Viimasel lennul olen juba üksi. Kuna lähen tööle.
Töökohaks on The Pier Hotel.
Käes on 16 septembri hommik jõudsime Perthi. Silva ja Tarvo juba läksid ja nüüd on minul 9h aega, et oodata lendu Esperancesse. Tundub, et nüüd ma siis olengi üksi. Päris kurb tunne.
Ostsin Singapuri lennujaamast kaasa raamatu "Beautiful" Katie Piper. Saan oma aega sisustada.
Õhtul lendasin Perthist Esperanci umbes 1,5h.