Mida teinud...

Praeguseks olen siin olnud 2 nädalat ja mõtlen ikka, kui õige valiku ma tegin.
Mu elu näeb välja siin selline, et viiel päeval nädalas käin tööl, peaaegu iga päev trennis, päikeselise ilmaga kindlasti rannas. Iga päev siiski ei ole päikest ja siis on tavaliselt ka väga tuuline ja külm.

Tööl käia on ka kuidagi eriti lihtne. Magada saab iga päev nii kaua kui tahad, sest vahetus algab nt kell 15.00 või hoopis 18.00. Ühel õhtul algas alles 21.00, aga siis ma olin tööl ka ööklubis. Mulle see baaritöö isegi meeldib. Esiteks ei müüda siin kangeid shotte ja kahte alkoholi üldse kokku ei tohi panna. Pärast kella 24.00 ei tohi isegi müüa viina koos energiajoogiga. Ja kui baaridaam vaatab, et inimene on palju juba joonud, siis ta ei pea talle enam alkoholi müüma. Kui inimene juba on väga purjus siis lendab ta baarist suht kiirelt välja, nii et baaritöötajad ei pea nendega üldse tegelema.

Esimest korda sain oma sünnipäeval ka rannas olla :)
Sünnipäev algas nii, et Kaisa viis mind hommikust sööma, meiega ühines kaks meie töökaaslast. Sõime kookidest kõhud punni ja sõitsime vaatama Twilight beachi. Lisan pildid sellest. Peale selle kinkis Kaisa mulle väga ilusa käeketi roosast kvartsist. Kell 3 pidin siiski juba tööl olema, aga polnud hullu ilm läks külmaks ja poleks saanudki enam rannas olla. Töö juures mu sünnipäevast väga välja ei tehtud. Mõni hõikas üle õla Happy Birthday. Manager, kes mind tööle palkas isegi ei soovinud õnne. Aga Kaisa ütles, et nii need asjad siin käivadki.

Täna sõitsime viiekesi randa, mis on meie kodust 50 km kaugusel. Ranna nimi on Lucky Bay ja seal võib ka kängurusid näha. Kuigi mitte alati. Õnneks mul oli õnne neid näha, nägin kohe känguru ema, kellel oli ta kõhutaskus ta väike pojake.

Võrreldes Hawaii randadega võin kinnitada, et Esperances tõesti on maailma ilusad rannad. Vesi on helensinine ja liiv on ebareaalselt valge.