Peale selle....
Viimati kirjutasin, et sain Hollandist ühe sõbra (Justin), kes rattaga mööda ilma ringi rändab. Eelmine nädal siis käisime veel kohvil, kuna ta oli viimast päeva Esperances ja tahtis nö hüvasti jätta. Aga pikaks ta ära ei olnudki. Olin ma siis tööl ja ta tuli Pieri õlut jooma. Tagasi ta oligi, kuna ratas läks katki. Ma arvasin, et ei näe teda kunagi. Üllatus oli päris suur ausalt öeldes :D
Eelmine nädal lõppes ka ikka eriti kurvalt. Pidime Kaisa ära saatma. Kaisa sai minu jaoks 6 nädalaga lihtsalt nii lähedaseks kui üldse võimalik. Olime ju iga jumala päev koos. Kaisa on ilus inimene nii seest kui väljast, rohkem inimesi võiks sellised olla. Kinkisime Princiga kahepeale talle valge käekella ja märkmiku, kuhu lasime kõigil midagi sisse kirjutada. Andsime märkmiku talle enne lennuki peale minekut üle. Seal oli väga armsaid asju kirjutatud. Nii ta siis luges seda ja me nutsime ja naersime segi läbi. Saatsime Kaisa ära ja jõudsin tagasi Pieri hoteli. Vaatasin Kaisa tuba oli täiesti tühi ja tõmbasin ukse kinni. Oeh. Läksin õhtust sööma ja kõik oli kuidagi teistmoodi kohe. Aga mis teha, nii see elu ju käib. Loodetavasti saame Silva, Tarvo ja Kaisaga ühel päeval koos reisile minna :)
Mis veel....
Terve see nädal on Esperances vihmane ja jahe. Kui päikest pole, siis polegi nagu midagi teha.
Aga no kuna poisid ei saa ka farmis tööd teha, siis tulid kõik eile linna ja läksime golfi mängima.
Samuti pean terve nädal iga päev pizzat sööma, kuna töö juures restorani köök on remondis, siis ainsana saab tellida pizzat. Eks ma siis proovin kõik pizzad ära.
Käti, nii lahe et kirjutad ja hea, et sul hästi läheb ;)
ReplyDeleteTervitused Liisilt