Kui ma siiamaani ehk 2 kuud käisin iga nädal tööl umbes 30 h ja arvasin, et ah pole midagi hullu. Siis nüüd peale mänedžeriga rääkimist sain tunde kohe juurde. Mõned nädalad olen töötanud juba 45 h. Mul ikka nii heameel. Aga siiski on 2 vaba päeva. Mulle isegi tundub seda palju. Ühest vabast päevast piisaks täiesti.
Sellel päeval tavaliselt pesen kõik oma riided ära ja käin poes ja üritan nädalaks enamus söögi ära osta. Poest pean ostma hommikusöögi jaoks müslit, kreeka jogurtit, puuvilju jms. Pole juba üle 2 kuu midagi süüa endale pidanud tegema. Päeval lähen söön Pieris suure lõunasöögi. Selles mõttes on küll jube halb, et toitumine siin jumala paigast ära. Iga päev on põhimõtteliselt erinevad kellaajad kui tööle lähen ja siis söömine ja kõik paigast ära. Aga mis teha. Õnneks on see nii ju ainult mingi periood.
Jube šokk, oli siin vahepeal see ka, et üks uutest tüdrukutest lasti lahti. Ta oli pärit Inglismaalt, 20 aastane ja tore tüdruk. Lihtsalt üks õhtu öeldi, et tule hommikul kontorist läbi. Nii ta siis läks ja talle öeldi, et tema jaoks pole piisavalt tunde ja et ta ei sulandu meeskonda. Peale selle veel, et ta on liiga pikk ja aeglane. Ta oli kuu aega siin tööl käinud, kui saadi aru , et ta on liiga pikk. Tõesti ta oli jah pikk. Minust umbes peajagu pikem, aga no mis ta sinna teha saab. Jube kahju oli temast, mul läksid endal ka silmad märjaks. Oleks ju võinud kuidagi teistmoodi talle öelda. Aga nii need asjad siin Austraalias vist käivadki. Aga õnneks ta sai kiiresti üle sellest ja broneeris kohe endale lennupiletid ja ütles, et ongi õnnelik. Nüüd saab juba Austraaliat avastada.
Kusjuures mul endal on ka juba tunne, et tahaks kuskile minna. Üle kahe kuu Esperances olnud ja kuna see on nii väike linn, siis ega siin midagi eritlist teha pole. Hea asi on see, et siis ei saa raha ka kulutada.
Kuigi ma suudan ikka kulutada. Juuksuris käisin viimati Eestis augustikuus. Ja nüüd käisin siin ka juuksuris ära. Palusin juuksuril endale lihtsalt blonde salke teha, nagu tavaliselt. Aga tema tegi salke 2 värviga ja kuidagi nii tihedalt, et ma olen jälle täiesti blond. Peale värvi maha pesemist ta veel toonis ka neid. Ma ise arvasin, et mulle nii blond ei meeldigi. Aga tegelikult väga hästi sobib ja komplimente sain ka kohe päris palju juuste osas. Ma istusin seal juuksuris peaaegu 3h mõtlesin juba, et see läheb mingi 200 dollarit maksma, aga hoopis 120. See oli muidugi ilma lõikuseta. Eks see tundub Eestiga võrreldes kallis, aga no eks palgad on ju ka täiesti erinevad. Seega ma arvan, et päris normaalne hind.
Kuigi ma suudan ikka kulutada. Juuksuris käisin viimati Eestis augustikuus. Ja nüüd käisin siin ka juuksuris ära. Palusin juuksuril endale lihtsalt blonde salke teha, nagu tavaliselt. Aga tema tegi salke 2 värviga ja kuidagi nii tihedalt, et ma olen jälle täiesti blond. Peale värvi maha pesemist ta veel toonis ka neid. Ma ise arvasin, et mulle nii blond ei meeldigi. Aga tegelikult väga hästi sobib ja komplimente sain ka kohe päris palju juuste osas. Ma istusin seal juuksuris peaaegu 3h mõtlesin juba, et see läheb mingi 200 dollarit maksma, aga hoopis 120. See oli muidugi ilma lõikuseta. Eks see tundub Eestiga võrreldes kallis, aga no eks palgad on ju ka täiesti erinevad. Seega ma arvan, et päris normaalne hind.
Rannas pole juba mitu nädalat käinud. Ilmad kogu aeg nii kahtlased. Kuigi algas ju suvi.
Mida veel...
Mul on alati probleeme oma nime ütlemisega. Esiteks keegi ei oska mu nime öelda. Ma pean seda mingi 5 korda ütlema ja siis ma olen kas keiti voi kati. Kätit on millegi pärast jube keeruline öelda.
Tore uudis on ka see, et homme tuleb Siki Esperance. Ta lihtsalt üks päev hellas, et tuleb mulle külla.
Loodan, et ilm on siis ilusam. Niii lahe, saan teda igale poole viia ja neid randasid näidata.
No comments:
Post a Comment