Monday, September 12, 2016

Lola Maria Jenkins ja Bella

Seekord tahan kirjutada sellest, et mu ellu on tulnud kaks nii armast väikest tegelast, kuigi tegelt üks on päris suur, aga ise ta sellest eriti aru ei saa :)

Alustan sellest, et Kaisal ja Deejayl sündis 10.september 2016 pisitütar Lola Maria Jenkins.
Mäletan, kui ma jaanuaris Esperancest Kaisa juurde Perthi paariks nädalaks elama olin tulnud, siis Kaisa ütles, et ta nüüd ootab beebit. Ja näed nüüd ongi väike Lola juba olemas :)

Kaisa läks laupäeva hommikul haiglasse samal ajal, kui mina olin Mingenews. Jõudsin päeval siis mingi aeg koju, koristasin natuke maja ja siis hakkasime Bellaga ( hundikoer..temast kirjutan varsti pikemalt) Kaisat, Deejayd ja titat koju ootama. Aga selgus, et nad siiski jäävad ööseks haiglasse.
Nad jõudsid koju pühapäeva hommikul. Koju jõudes andis Deejay mulle beebi kohe hoida.
Ma ausõna ei oska kirjeldadagi, mis tunne on hoida ühe päevast last oma kätevahel. Lapseisa silmist oli näha, kui õnnelik ta oli. Lapseemast ei olnud isegi aru saada, et ta oli just sünnitanud. Kaisa oli ikka väga tubli.
Ma alati olen mõelnud,et vastsündinud beebid ju ei ole nii armsad, kuna nad on ikka sellised krimpsus jne. Aga Lola on lihtsalt niii armas, ta on nagu väike pähklike kuskilt multikast. Tal on juba nii palju juuksed ja üldse väga jumekas on ka :) Kõige nunnukam üldse. Nii armas on näha seda väikest peret kõrvalt.

Peale selle elab siin seitsme kuune hundikoer Bella, kes ise arvab, et ta on jube väike.
Alguses ma ikka suht kartsin teda, ta nii hullult hüppas jne. Ma alati neid suuri koeri pigem kardan, noh et nad võivad nii ettearvamatud olla. Aga endale üllatuseks olen ma arusaanud, et tegelikult on ta nii südamlik, hea ja perehoidev, ustav koer. Käin temaga isegi kahekesi juba staadionil palli mängimas ja ma üldse ei karda. Temaga on nii lahe, selline tunne et võtan endale ka kunagi hundikoera. Mul pole ju kunagi koera olnud ja ei tea kuidas nad käituvad, kui tulevad teised koerad. Aga seda kõike on nii huvitav kõrvalt jälgida, sest nad tahavad ka pargis teiste koertega sotsialiseeruda.





See pühapäeva hommik, kui preili Unekott magas mu peal 3h. Kvaliteetaeg.


Aga tema lemmik riietus on ikka jänkukostüüm, mida tal on umbes 5 erinevat. 
Kui ta juhtumisi peaks ühe ära määrima, siis on kohe varnast järgmine võtta.



Minu lemmik on see roosa, talle nii sobib see :)









Pikad küüned tuleb ikka ilusti ära lõigata.



Lolaga esimest korda pargis

No comments:

Post a Comment