Geraldtonis

Käes on 16.november ja ma veedan oma vaba päeva Geraldtonis Dome kohvikus. Esperances oli see meil põhikoht, kus me käisime internetis istumas.

Nii mõnus on, kui lõpuks pärast üheksat pikka tööpäeva on vaba päev. Ostsin omale cappuccioni ja vaarika muhvini. Kohvik asub täpselt mere ääres ehk siis mõnus vaade ookeanile. Kuigi selle koha miinus on see, et siin on alati nii palju rahvast ja just praegu istus mu kõrvale üks tädikeste punt, kes nüüd nii kõvasti kädistavad. Aga muidu Geraldton on väga ilus koht

.

Kuna ma vahepeal pole midagi muud teinud, kui tööl käinud, siis pean jälle tööst kirjutama.
Eelmise kolmapäeva hommikul kui  tööle läksin, siis seisime kontori ees jälle ringis ja kõigile öeldi, kuhu nad tööle lähevad. Aga mulle ei öeldud mitte midagi. Brett viimasena küsis, et mul on auto jah. Enda peas mõtlesin juba kõige hullemat. Aga siis ütles, et minu paneb ta öövahetusse. Ehk siis kõndisin sama targana oma tuppa tagasi ja üritasin uuesti magama minna, et saaks õhtul tööle minna.

Hakkasin mõtlema, et kuidas ma nüüd öösel tööle lähen, ma ju olen kindlasti nii väsinud. Aga samas oli mul heameel kuna teised kohe ütlesid, et öösel makstakse ületunnitasu.

Ühesõnaga öövahetuses on palju lihtsam olla kui päevases.
Esiteks ei ole seda kuuma päikest ja neid kärbseid, kes päeva ajal kogu aeg näkku lendavad. Teiseks teenib rohkem raha. Kolmandaks kui vilja autot ees ei olnud siis võisime autos istuda ja filme arvutist vaadata. Ja kui uni ikka silma tikkus siis magasime ka. Mõni öö jäin ma mingi viis korda magama.

Ma olin Mingenew saidilt 30 km kaugusel. Rekad vedasid meie saidilt vilja teise suurde vilja shedi ehk selline suur maja, kus vilja hoitakse. Kui algul mulle öeldi, et pean enda autoga sinna sõitma siis tegelikult läksin esimese rekaga sinna ja tagasi tulin viimase rekaga hommikul.

Mäletan teist õhtut, kui pidin ühe lõuna Aafrikast pärit rekajuhiga koju tagasi sõitma. Ta kohe ütles mulle, et sina siis tuled hommikul minuga koju. Ta väljanägemine oli selline natuke hirmuäratav minu jaoks. Jube, kus ma siis terve öö mõtlesin, et mina temaga koju minna ei julge, äkki viib mu metsa.
Aga see on tavaline, et kui ma ootan või kardan kõige halvemat siis ma hoopis üllatun positiivselt.
Ta on tegelikult väga tore inimene. Meil sai hoopis palju nalja temaga.

Veokast avaneb ikka võimas vaade

Aga tegelikult veetsime me need ööd koos Jemmaga. Ta on 20 aastane austraalia päritolu tüdruk. Temaga oli hea koos töötada. Kuna ta on juba viiendat suve CBHs tööl, siis õnneks tema muretses kõige eest ja hoidis kõigel silma peal.

Üleüldse on Austraalias ikkagi inimesed väga sõbralikud, eestlastel on nendelt selle koha pealt palju õppida. Ma ise tegelt tahaks ka natuke avatum olla. Mulle meeldib inimestega suhelda, aga kuidagi ei meeldi nagu ise juttu alustada. Ja no ausalt öeldes on osadest inimestest ikka võimatu aru saada ka.

Siiamaani olen kõigega väga rahul ja õnnelik. Homsest olen tagasi päevases vahetuses ja normaalne elu saab jätkuda. Sest ega kui hommikul töölt koju jõuad, siis päeval on ikka raske magada. Mõni päev magasin ainult 4 tundi. Aga nii uskumatu, kui see ka pole sisi juba järgmine kuu ongi jõulud.