Töö CBHs alates 31.10.2016

Alustan sellest, et praeguseks hetkeks olen ma oma teisest aastast ära olnud täpselt 2 kuud, kas pole mitte kiiresti. Ehk siis järgi jäänud veel 10 kuud.Tänaseks päevaks olen tööl käinud 7 päeva järjest ja iga päev peaaegu 13 h. Kui nüüd välja arvata see, et esimene päev 9 tundi ja täna pühapäeval 7 tundi.Enne siia tulekut olin ma valmis halvimaks, kuna arvasin, et töö on raske ja et siin on väga palav.Tegelikkus on see, et töö on liiga lihtne, et tõsi olla.Töötan CBH viljatööstus ettevõttes Mingenews, mis on Austraalia suurim viljaladustamis sait.See on tõesti suur, kõndimine igale poole võtab päris palju aega ära.Töö näeb välja selline, et suur kallurauto tuleb ja laseb vilja nö maa sisse võrest läbi, kust vili läheb edasi lintide pealt suurde majja. Mina pean seal juurdes lihtsalt käega näitama autojuhile, seda et ta vilja liiga palju korraga välja ei laseks, et see üle ei ujutaks. Kuna rekad on väga pikad ja kallurijuhid ise ju auto taha ei näe. Kui vili välja lastud, siis lasen surveõhuga üleliigse vilja auto servade pealt maha. Ja see ongi kogu töö. Ja selle eest makstakse, kusjuures on see siiani kõige kõrgemalt tasustatud töökoht mul elus. Okei päevas paar korda pean ise sinna majja sisse ka minema, ja vaatama et vili liiga kõrgele ei läheks ja muutma asukohta. Ülejäänud aja lihtsalt istun ja ootan, kuna järgmine auto tuleb. On olnud päevi kui viljaautosid tuleb 50 ja teisel päeval alla 20.

Sellesse vahesse auto sõidab ja laseb vilja välja 

Viljamäed vaikselt täituvad

Kusjuures oleme sellel positsioonil veel kahekesi, täitsa uskumatu kahel inimesele pole seal tegelikult tööd. Aga no meil Nancyga vähemalt igav ei hakka. Nancy on inglismaalt pärit 26 aastane tüdruk. Ta oli enne CBHsse tööle tulekut 2 aastat Uus Meremaal ja nüüd tuli enne koju tagasiminekut raha koguma. Sellesuhtes on ka hea, et ma olen siin ainuke eestlane ja nüüd peab ikka igapäevaselt inglise keeles suhtlema.Kuna me kahekesi ühe inimese tööd tegime, siis pidin mina tegelikult veel ühte kohta jälgima kui reka tahab vilja maha lasta. Aga kuna see oli selline koht, kus oli päevas ainult üks auto, siis see üks auto jäi mul ka kahe silma vahele otseloomulikult. Me seal Nancyga rahulikult istusime ja no naersime ka korralikult kui järsku mänedzer tuututades kohale kihutas, et auto ootab juba pool tundi. Oi jumal ise mõtlesin kohe peas, et juba ma suutsin. Jooksin siis kiiresti kohale ja vabandasin juhi ees. Küsisin ka kohe, et kui kaua ta ootama pidi. Ta vastas, et viis minutit, ilmselgelt mänedzer pingutas jälle üle. Pärast seda siis tundsime mõlemad ennast suht halvasti ja no Nancy juba mõtles halvimat. Natukese aja pärast ma siis räägin, et issand kui hea oleks siin jäätist ju müüa. Kõik kindlasti tahaksid. Läheb natuke aega mööda kui teine supervisor Monique sõidab autoga ette ja ulatab 2 jäätist. Kusjuures kõik ei saanudki. Lisaks sellele oli eile siiamaani kõige kuumem ilm ehk 40 kraadi, aga siis ei toodud jäätist. Peale selle põrgukuumuse on siin mingid satikad, kes lendavad kogu aeg näkku igale poole. Ja eile oli neid veel erakordselt palju. Aga no õnneks see võrk, mida ümber mütsi panna päästab hädast välja. Noh nagu kalamees oleks.Kokkuvõttes on kõik inimesed ka siin väga sõbralikud, peale selle, et Brett mu peale pahaseks sai. Aga ta pidigi kergelt vihastuma. No ega ma ju meelega seda ei teinud.Homme ehk esmaspäeval on mul vaba päev. Kõigepealt peab poest nädala jaoks söögivaru ostma, pesu pesema ja siis lähen 50 km kaugusele asuvasse randa.Muidu tööpäev näeb välja selline, et äratus on kell 5. Kell 6.30 on nö kontori ees kogunemine, kus kõigile öeldakse kus nad tööd teevad, edasi umbes kell 12 on poole tunnine lõuna ja siis kuni õhtul 19.30ni. Siis oma tuppa pesema, natuke söön ja kell 9 juba magama. Nii see elu siin välja näeb.Kõigil on siin omad toad. Igaühel ka oma WC ja vannituba.Praegusel hetkel olen väga rahul ja õnnelik :)Seekord tuli kohe pikk jutt, aga aitäh neile, kes siiani viitsivad lugeda.