2017

Olen mina jälle Geraldtonis Dome kohvikus, joon oma lemmik kohvi ja mõtlen, et peaks tegema väikese kokkuvõtte eelmisest aastast.

Aastavahetuse veetsin seekord Kaisa, Deejay ja Lolaga. Kuna mul seekord polnud nagu üleüldse mingisugust tuju, siis laupäeva õhtul kell 11 ma juba magasin õndsat und. Hommikul 6 paiku helistas issi ja soovis head uut aastat. Siis läksin soovisin Kaisale ka uut aastat ja vastasin neile, kes mulle olid uut aastat soovinud. Minu jaoks oli see päev nagu iga teine. Sain töölt viis päeva vabaks ja olin selle aja Perthis Kaisa juures. Käisime poodides, kohvikus, rannas ja nunnutasin Lolat.

Reedel enne Perthi jõudmist käisin veel treeningpäeval oma järgmises töökohas. Õppisin sõitma masinaga. mis mandlipuudelt hakkab pähkleid korjama. Neid masinaid on kahte erisorti ja varsti peab teise masinaga ka sõitma õppima. Eriti lahe on see, et need on täiesti uued masinad Ameerikast tulnud. Ja juhtideks tahetakse ainult tüdrukuid, kuna nemad on masinatega nö hellemad. Eks kui töö pihta hakkab, siis panen nendest kollastest atribuutidest pildid ka. Hetkel olen tööl veel CBHs ja homsest hakkame ronge laadima.


Hetked, mis jäävad alatiseks meelde..2016

1. Aasta alguses käisin reisil Balil.
2. 11 000 km pikkune reis koos Silvaga mööda Austraalia rannikut terve juulikuu.
3. Üllatusvisiit Eestisse.  Sain üllatuse teha Liisule, Kadrile,  Mirtsule ja Miale, Mummule, Minnile, emmele, Kairile, vanaemale ja Keithile.
4. Silva suur juubel Vändras.
5. Paaripäevane reis Saaremaale Silva ja Tarvo perega.
6. Autoga Horvaatiasse.
7. 10.september sündis Kaisa ja Deejay pisitütar Lola.
8. 2016 aastal sain ma 25 aastaseks. Tähistasime seda koos Lola ja Kaisaga.
9. 2.detsember sündis Marise ja Priidu poeg Bastian.
10. Jõuludeks saabusid pakid emmelt, Liisult ja Mummult. Nii hea on ikka Eestist oma lemmikasju saada.


Kindlasti oli neid häid ja toredaid hetki veel, aga märkisin lihtsalt suuremad. Kokkuvõttes leian, et on olnud hea aasta. Olen saanud iseseisvamaks. Ja üritan mitte iga asja pärast väga stressata. Olen aru saanud, et elu loobib kaikaid kodaratesse siis, kui tahab et sa eluga edasi liiguksid. Kõik inimesed tulevad meie ellu põhjusega ja lahkuvad põhjusega. Sellelt aastalt loodan, et näeks Austraalia põhja poolt ja ehk saaks käia ühel aasia või euroopa reisil. Ja kuna viisa lõppeb septembrikuus, siis tuleb otsustada, mis edasi saab.