Töö cottonis hakkab lõppema

Käes on kaks vaba päeva ehk aeg teha lühike sissekanne blogisse.

Muutunud on siis nüüd nii palju, et Tarvo läks Eesti tagasi ja on juba ilusti koju kohale jõudnud. Vahepeal oli mul endal ka tunne, et läheks kohe koju kui saaks, aga nüüd olen hoopis teistmoodi mõtlema hakanud.

Peale selle lõppeb töö umbes 2 nädala pärast ja mul jääb ikkagi farmipäevadest puudu. Arvan, et umbes nii 14 päeva. On ikka tüütus nende päevadega. Aga mis seal ikka peab veel midagi otsima kiiremas korras.

Üleüldse on pea kogu aeg mõtteid täis, et mida teha, kuhu minna jne. 

Mäletan, et enne Austraalia tulekut olin ma täielikult veendunud, et tulen siia üheks aastaks ja kõik, et mina küll kauem ei taha kodust ära olla. Aga praegu tunnen, et ma pole veel valmis koju minema. See aeg on ikka liiga kiirelt läinud. 

Õppinud olen enda jaoks seda, et ühtegi plaani ma enam pikalt ette ei tee, lihtsalt kõik muutub siin nii kiiresti. Eestis olles olin ikka harjunud plaane kuude lõikes isegi ette tegema, aga siin see ei toimi absoluutselt. Kunagi ei tea, mis homne toob.

Üleüldse olen ma pidanud palju ajast üksi olema ja see kõik on mulle väga hästi mõjunud. Hea on teha kogu aeg seda, mida ma ise tahan teha.

Isegi töö juures lähevad need 12h päevad üsna kiirelt.  Arvatavasti tuleb firma lõpupidu siis meie juures. Kõige pealt minnakse pubisse, kus kõik on ettevõtte kulul ja pärast edasi meie juurde. Kõik töö juures nii ootavad seda lõppu juba. Hooaeg on kestnud 3 kuud ja kõik on tööst nii väsinud, eks see on arusaadav. Mul on isegi kahju,et läbi saab ma heameelega käiks edasi.

Mu kallis emme saatis ka mulle veel ühe paki Eesti ajakirjade, sokolaadi, leiva ja muude asjadega. Nüüd ongi vabadeks päevadeks tegevus olemas. 

Pakk tuli siia juba 9 päevaga kohale, täitsa uskumatu kui kiiresti.

Kõigi eelduste kohaselt on varsti oodata juba huvitavamaid sissekandeid, sest kavatseme Silvaga terve juuli kuu Austraaliat avastada.