Siin elades ongi tunne nagu oleks puhkusel...
Juba ongi kuu aega möödas kui Austraaliasse jõudsin. Uskumatu....
Kirjutan siis kokkuvõtvalt midagi.
Ärkan iga päev siis kui uni ära läheb. Tööle lähen ka tihti peale alles õhtu poolikul. Töö on lahe, saab inimestega suhelda ja kogu aeg toimub midagi. Teisipäeviti on pokker, neljapäeviti karaoke, reedel ja laupäeval olen ööklubis tööl.
Rand on kodust kohe üle tee. Trenni saab minna alati kui tahan. Iga päev söön restoranis menüüst vabalt valitud toitu. Inimesed on lahedad. Peaaegu iga päev kohtud uute inimestega, kellel on nii palju rääkida ja, kes on palju reisinud.
Selle väikese ajaga olen saanud mitu head sõpra. Kuid kurvaks teebki asja see, et kui jõuad kellegagi lähedaseks saada, siis tuleb hetk kui kumbki peab lahkuma ja edasi liikuma. Aga nii need asjad käivad. Eks tulevad uued inimesed. Ja alati on võimalik ju kuskil uuesti kohtuda.
Kaisa tänu kellele ma Pier hoteli töökoha sain....lahkubki juba nädala aja pärast. Mul on lihtsalt nii kahju. Temaga saab alati palju nalja ja üldse nii hea inimene.
Kusjuures eestlasi on ka Esperances juba nii palju. Kokku olen ma juba umbes 6 eestlasega kohtunud.
Peale selle üks poiss Hollandist, kes rändab ringi rattaga. Ka väga huvitav inimene, kuna on palju ringi rännanud ja räägib huvitavaid lugusid.
Peale selle, et mu toas varas käis ja hammas valutama hakkas on siiski asjad hästi sujunud.
No comments:
Post a Comment