Eestis olles ei kujutaks ma ettegi, et peaks aastavahetuse tööl veetma.
Aastavahetus kujunes minu jaoks 14 tunniseks tööpäevaks. Alustasin päeval kell 12 ja lõpetasin öösel kell 3. Kokku oli pausi 1,5 h.
Mis meil siis toimus.
Pubis esines bänd ja ööklubi oli ka avatud, kuhu sissepääs maksis 15 dollarit.
Mina olin terve aeg pubis. Rahvast oli väga palju, aga nagu väga hullult rabama ei pidanudki. Kuna alkoholi nii palju osta ei tahetutudki. Sai rahulikult olla.
Ilutulestik oli siin ka juba kell 9 õhtul, et väiksed lapsed saaksid ikka varakult magama minna.
Õnneks meil on pubil suured aknad ja ilutulestikku sai sealt ilusti näha.
Kui töö lõpetasin, siis läksime tüdrukutega Becky tuppa ja korkisime ka šampuse lahti.
Mis veel kõige toredam. Esimese jaanuari hommikul sain kohvikus kokku oma kursaõe Liisiga, ma polnud teda peale kooli lõpetamist näinudki ehk siis peaaegu 2 aastat. Ta on juba aasta aega Austraalias olnud ja üldse palju reisinud. See on lihtsalt nii imelik, kui väike see maailm on. Ma poleks ju elusees ette osanud arvata, et me saame uuesti kokku hoopis teises maailma otsas. Aga selline see elu ongi...nii ettearvamatu. Saime lobiseda ja üldse nii tore oli näha teda.
Selline uus aasta siis seekord :) Ma isegi ei mõelnud endale ühtegi uue aasta lubadust. Ma lihtsalt püüan teha seda, milles hea olen ja küll siis elu ongi hea.
Selline uus aasta siis seekord :) Ma isegi ei mõelnud endale ühtegi uue aasta lubadust. Ma lihtsalt püüan teha seda, milles hea olen ja küll siis elu ongi hea.
Jube imelik on mõelda, et peaaegu 4 kuud juba Esperances olnud olen. Paari nädala pärast lähengi juba Perthi, kus on ka Oliver ja Kaisa. Tunne ongi selline kahevahel, et tahaks siin olla ja samas tahaks juba edasi minna. Sest tõesti kõik tüdrukud on siin väga ägedad ja töö on ka lahe. Lihtsalt see töö pole selline, mida lõputult teha.
No comments:
Post a Comment